PLAATIMISTÖÖD TARTUS JA LÄHIÜMBRUSES

“Plaanid ise plaatida? Hehee, no edu sellega!”
Umbes selline reaktsioon võib tulla teie naabrimehelt, kui kaalute võimalust oma kodus plaatimine ise käsile võtta ja lähete temalt plaadilõikurit laenama.
Sest naabrimees on lahtiste kätega mees, kes on oma maja nullist üles ehitanud ja saab iga tööga ise hakkama. Ta oskab kõikvõimalikke erinevaid tööriistu kasutada, sest tal on need kõik endal olemas. Samuti on ta töökvaliteedi suhtes üldiselt üsna kriitiline, kaasaarvatud iseenda töö suhtes.
Kuid mis puudutab plaatimist, siis selle suhtes ei ole ta kuigi optimistlik. Seda nimelt seepärast, et kord otsustas ta korterit remontides ka plaatimise ise ära teha. Ta hankis vajalikud tööriistad ja hakkas pihta. Lõppude lõpuks – kui keeruline see ikka olla saab, kui oled ennegi erinevate ehitustöödega kokku puutunud!
Paraku ei olnud tulemus päris selline, nagu ta ootas, sest kärsitu loomus innustas teda tööga võimalikult kiiresti ühele poole saama. Selgus, et kiirustamine ei olnud siiski kõige parem mõte. Peale selle kaotas ta töö käigus väga palju ajurakke. Ja nüüd, kus ta teab, et tal plaatimine väga hästi välja ei tulnud, tunneb ta end sisimas pisut häbistatuna. Kuid see-eest oskab ta nüüd teistele paremini õpetussõnu jagada, sest tal on veel üks kogemus, mida teistel ei ole. Plaatimine, millest on parem… köh-köh… eemale hoida.
Kas tundsite ta ära? Kui ei, siis vabandust, kui teil sellist naabrimeest ei ole. See tähendab, et teid ei ole veel plaatimistööde keerulisusega ära hirmutatud. Ongi parem, sest ise plaatimine ei pea tingimata keeruline olema.
On tõsi, et plaatija elukutset varjab osaliselt mingi seletamatu saladuseloor. Ka minu elu esimene kohtumine plaatijaga toimus hilisteismelisena poolkogemata ühe sugulase maja keldrikorrusele sattudes, kus üks introverdist plaatija tundmatute tööriistadega toimetas. Mäletan, et see jättis plaatijatest mulje kui mingi kõrgemalseisva kunsti valdajatest, mille saladusi tavainimestele ei paljastata.
Plaatimise puhul on pisut takistavaks asjaoluks see, et üksikasjalisi juhiseid on vähe leida. Olemasolevad raamatud ja õpetused on reeglina liiga üldsõnalised. Mõnevõrra leevendab seda puudust YouTube, kust leiab plaatimisteemalisi videoid. Paraku on valdav enamus neist USA-kesksed ning sageli on sealsed plaatimisnormid, materjalid ja töövõtted kardinaalselt erinevad ja mõnikord meie oludesse sobimatud. Eestis kasutatavad plaatimisele kehtestatud ehitusnormid on üle võetud Soomest ja Skandinaaviast ning need on tõenäoliselt ühed rangemad maailmas. Seda õigusega, sest plaatimistööde kvaliteetseks teostamiseks on vaja neist korralikult kinni pidada.
Kas plaatimine on keeruline?
Plaatimisfirmana peaksime sellele küsimusele muidugi vastama: “Loomulikult on keeruline, seepärast peaksite just meid palkama seda tegema!”
Tegelikult saab rahuliku lähenemise korral plaatimistöödega hakkama igaüks, kellel ei ole kaht vasakut kätt. Tarvis on end vaid eelnevalt teoreetilise küljega kurssi viia, sest kuigi plaatimistööde edukus sõltub eeskätt käelisest osavusest, on plaatimine suures osas seotud teoreetiliste teadmistega.
Füüsiliselt ei ole plaatimine kuigi raske, kuigi põranda plaatimine on seina plaatimisest veidi nõudlikum. Rohkem on maha kükitamist ja üles tõusmist, kummardamist ja põlvitamist, seega on põranda plaatimisel soovitav kanda põlvekaitsmeid. Pikka aega sundasendis olemine väsitab ka vaimu, mis omakorda põhjustab vigu töös. Sellisel juhul tuleks plaatimistöö selleks päevaks ära lõpetada ja jätkata puhanuna järgmisel päeval.
Ise plaatimise puhul on oluline kasutada kvaliteetseid tööriistu, sest vilets tööriist võib plaatimise isu eluks ajaks ära ajada. See ei ole see koht, kus mõelda: „Ma ei ole professionaal, järelikult ei ole mul vaja professionaalseid tööriistu.” Professionaalsed tööriistad teevad sama töö ära kiiremini ja lihtsamalt, kui odavad tööriistad ja lisaks on nendega saavutatav tulemus oluliselt kvaliteetsem ja täpsem.
Vajaminevaid tööriistu saab mõistliku hinna eest laenutada tööriistalaenutusest. Suurema töö puhul ei ole halb mõte need ka päriseks osta, sest olles korra plaatimistööga kokku puutunud, leiavad need tulevikus kindlasti veel kasutust. Kui aga mitte, on neist lihtne järelturul vabaneda. Mõned plaatimisel kasutatavad tööriistad on aga universaalsed ja neid saab kasutada teistes ehituse ja remondiga seotud ettevõtmistes.
Ka plaatide lõikamine on palju lihtsam korralikku plaadilõikurit kasutades. Üldiselt ongi nii, et mida parem plaadilõikur teil on, seda lihtsam on plaati lõigata. Plaatimine Tartus kasutab Sigma manuaalseid plaadilõikureid, mis on lihtsad, robustsed ja täpsed. Need on ilma liigsete kellade ja viledeta ning väga vastupidavad.
Kes vahet ei oska teha, siis neile võib öelda, et odava plaadilõikuriga plaati lõigata on piin. Professionaalne plaadilõikur aga lõikab plaati peaaegu ise. Madalakvaliteediliste tööriistadega võib plaatimistöö tõepoolest oluliselt keerulisemaks ja ebameeldivaks teha.
Miks peaks ise plaatima?
Tavaliselt plaaditakse ise ühel alljärgneval motiivil:
- vabatahtlikult
- vajadusest tulenevalt
Vabatahtlikult plaaditakse siis, kui teil on võimalik kasutada professionaalset plaatimisteenust, kuid te soovite siiski oma plaatimistöö ise ära teha. Näiteks elate linnas, kus on piisavalt palju plaatimisega tegelevaid ettevõtteid ja tänu konkurentsile on võimalik teenus ka mõistliku hinnaga leida, kuid sellegipoolest on huvi isetegemise vastu suur. Oleme suhelnud klientidega, kes on öelnud, et soovivad ise plaatida, sest see oskus on cool!
Vajadusest tulenevalt plaaditakse, kui teie ümbruskonnas ei ole professionaalseid plaatijaid võtta. Sellisel juhul on mõnikord ainus võimalus end selles vallas harida ja plaatimistöö ise ära teha. Näiteks elate maapiirkonnas, kus sageli ei ole spetsialisti kohapeal võtta. Sellest tulenevalt on ka hinnad keskmisest kõrgemad ja tihti tuleb professionaal palgata kaugemalt, võib-olla linnast. Ei ole harvad juhused, kus maal elav inimene ei leiagi plaatijat, sest linnast on firma jaoks kauge ja ebamõistlik kohale tulla.
Milline iganes on motiiv, töö tegi ahvist inimese, seega on arendav ja kasulik plaatimistööd osata isegi siis, kui teile ei meeldi seda teha.
Plaatimise keerulisus
Mõned plaatimisega seotud projektid on lihtsamad teostada kui mõned teised. Algajal olekski mõistlik alustada lihtsamatest ja liikuda samm-sammult edasi keerulisemate tööde juurde. Siinkohal toomegi välja, millised plaatimistööd on algaja jaoks lihtsamad ja millised keerulisemad.
Lihtsamad plaatimistööd
Neid projekte on harilikult lihtsam teostada:
- Köögi pritsmeseinad: Tagaseinu plaaditakse sageli nii dekoratiivsetel kui ka funktsionaalsetel eesmärkidel. Enamikel neist on sirge ja kindel tugi alumiste kappide näol, millele on plaate hea toetada. Need ei nõua väga palju kummardumist ega kõrgele ronimist. Samuti on köögi tagasein pindalalt väiksem ja vähem kompleksne, seega ideaalne pind, millega alustada.
- Plaadid küljepikkusega 100 mm kuni 300 mm: Selles vahemikus plaate on kõige lihtsam käsitleda. Lihtsam tõsta, lõigata, freesida, paigaldada jne. Selles mõõdus plaadid on ka aluspinna ebatasasustele pisut andestavamad. Sellest väiksemate mõõtudega plaatide paigaldamine on juba aeganõudvam, kui need ei ole omavahel ühendatud, seega võivad need tekitada kannatamatusest põhjustatud frustratsiooni ja ajurakkude enneaegset hävimist.
- Keraamilised ja portselanist plaadid: Kergemini lõigatavad ja töödeldavad, kui kiviplaadid. Nende pinnakate ei ole poorne, mistõttu ei ima endasse vedelikke ja segusid. See on algaja plaatija jaoks aga olulise tähtsusega, sest õnnetusi juhtub ning kõike ei oska ka tähele panna.
- Kuivad ruumid: Algaja plaatija jaoks on palju lihtsam, kui ei ole lisaks tarvis hüdroisolatsiooniga tegeleda.
- Seina plaatimine: Lihtsam, kui põranda plaatimine, kuigi tuleb jälgida, et seinte vuugid nurkades kokku jookseksid. Ka on seinaplaadid sageli pehmemad ja seega lihtsamini töödeldavad. Füüsiliselt kergem, vähem küürutamist ja põlvitamist, kuid vajalik võib olla redelil turnimine. Enda nurka plaatimise võimalus peaaegu puudub.
Keerulisemad plaatimistööd
Ja need on mõnevõrra keerulisemad projektid:
- Plaadid üle 300 mm küljepikkusega: Levinud arusaam on, et suuremaid plaate on lihtsam paigaldada. Tegelikult on suuremate plaatidega keerulisem plaatida. Oleme kohanud plaatijaid, kes keelduvad tegelemast plaatidega, mis on suuremad kui 600 X 600 mm. Miks nad peaksid kartma, kui suuremaid plaate oleks justkui lihtsam paigaldada?
Asi on selles, et mida suurem on plaat, seda lamedam ja tasasem peab olema aluspind. Plaate ei saa kõvera aluspinna järgi painutada. Isegi veidi suurem liivatera, mis on jäänud suureformaadilise plaadi alla plaatimissegu sisse, võib jätta plaadi nurga kõrgemale, kui kõrvaloleval plaadil. Seepärast kasutatakse näiteks mosaiikplaate sageli spaades, saunades ja mujal ümarate ja kaarjate pindade katmiseks – sest mosaiikplaate on võimalik „painutada“. - Erineva suurusega plaadid: See on hämmastav, kui levinud, aga vähetuntud probleem see on. Kui ostate plaate, siis veenduge eelnevalt, et need oleks ühesuurused ja ühest partiist. Aeg-ajalt tuleb klientidele selgitada, et nende ostetud plaadid on erineva küljepikkusega. Suurim erinevus, millega oleme kokku puutunud, oli samade plaatide puhul kuni 5 mm.
- Põranda plaatimine: Sageli arvatakse, et seina on raskem plaatida, sest seinaplaadid võivad alla libiseda. Seda ei juhtu, kui plaatide all on korralik toestus. Tegelikult on põranda plaatimine nõudlikum, osaliselt ka seepärast, et keha on pideva pinge all, mis võib plaatimistöö kvaliteeti mõjutada. Sopilise ruumi plaatimissuund võib olla selline, et hiljem tekkib vajadus rea viimane plaat teiste vahele mahutada ning vuugid ei tohi sealjuures jääda ei liiga laiaks ega liiga kitsaks. Mõlemad on ajurakke suurel hulgal suretavad olukorrad.
- Kiirkivinev plaatimissegu: Seda võib rahulikult kasutada, kui paigaldamist vajavad ainult mõned plaadid, igal muul juhul peaks algaja kasutama tavalise kivinemisajaga plaatimissegu.
- Ebatasane aluspind: Tasased ja sirged aluspinnad on kvaliteetse plaatimistöö alus. Ilma sirge aluspinnata ei laotu plaadid ühetasaselt ja plaadinurgad jäävad “irvitama”. Halvemal juhul võib juhtuda, et trapiga põrandalt ei voola vesi korralikult ära. Kõverad aluspinnad ainult võimendavad iga plaatimisel tehtud väiksemat viga. Klientide poolt mõnikord antud soovitus – “Pane veidi rohkem segu alla!” – ei päde. Seega, aluspinnad sirgeks!
Ise plaatimine VS professionaali palkamine
Allpool on mõned mõtted otsustamisel, kas paigaldada plaadid ise või palgata professionaalne plaatija. Kolm peamist tegurit otsustusprotsessi mõjutamisel on järgmised:
- Aeg
- Raha
- Kvaliteet
Aeg on harilikult peamine otsustav tegur kui kaalutakse ise plaatimist, isegi kui raha või kvaliteet võivad tunduda esikohal olevat. Kui on piisavalt aega, et ise plaatimistöid teha, siis miks mitte seda teha?
Meil on olnud kliente, kes on meid palganud üksnes aja kokkuhoiu eesmärgil. Näiteks tahtis Tõrvandis üks mees oma vannitoa ise ära plaatida, kuid lõpuks palkas meid, et töö saaks valmis õigeks ajaks, enne sünnipäeva tähistamist uues kodus. Eelarves ei olnud küsimus, tegu oli ühe kütusefirma omanikuga, kuid sellegipoolest oli tal olnud kindel soov vannituba ise plaatida. Meil õnnestus töö lõpetada viimasel õhtul enne tähtpäeva.
Seega tuleks arvestada, et esimene plaatimisprojekt võtab planeeritust tõenäoliselt veidi rohkem aega, aga kui ei ole oluline, millal töö valmis peab saama, võtke rahulikult ja keskenduge kvaliteedile. Võrreldes professionaalse plaatimisega on aeg isetegija üks peamisi eeliseid – algajal plaatijal on rohkem aega kui professionaalil. Ja see ongi edu valem, kui te ehitate endale. Teil on piisavalt aega teadmiste omandamiseks ja tööde teostamiseks kasvõi lõikude kaupa. Peaasi on mitte kiirustada ja tulemus saab korralik.
Raha on alati probleemiks, kui tegemist on kulukate ehitus- ja remonditöödega. Kvaliteetne plaatimisteenus on kallis, sest vaja on aastatepikkust praktikat, et saada ühtaegu kiireks ja vilunud plaatijaks. Plaatimise eelarvest kõige suurema osa moodustab enamjaolt tööjõukulud. Neid on võimalik oluliselt vähendada, kui plaatimine endale selgeks teha ja võimalusel eelnevalt veidi harjutada. Nõnda maksate ainult tööriistade ja ehitusmaterjalide eest.
Plaatimisteenuse maksumuse osakaal plaatimistööde eelarvest sõltub suurel määral nii teie elukohast kui ka plaadivalikust. Kui õnnestub plaatimisteenuse tellimist vältida, võib ise plaatimine jätta teile raha alles 1/2 kuni 3/4 esialgsest eelarvest. Jah, plaatimisteenus ei ole odav teenus.
Kvaliteet on üks esimesi märksõnu, mis tuleb meelde tulevast plaatimistööd ette kujutades. Kahtlemata peaks plaatimistöö olema läbi viidud kvaliteetselt, olgu siis kas ise plaatides või professionaali palgates. Kui leiate kvalifitseeritud plaatija, kellel on pikaajaline töökogemus fotodel ette näidata, võib eeldada, et saate kvaliteetse tulemuse.
Kui suudate tähelepanu hoida detailidel, saate plaatimisega tõenäoliselt ka ise hakkama. Oleme näinud inimesi, kes on enda jaoks plaatinud samasuguse kvaliteediga nagu oleks seda teinud profesionaal – ajakulu muidugi välja arvatud. Kõik sõltub muidugi objekti keerukusest ja soovide raskusastmest.
Juhul, kui te ei soovi siiski seda ise teha, võiks palgata professionaalse plaatija, s.t kellegi, kes teeb seda põhitööna. Professionaalne plaatimine nõuab pidevat praktikat. Selleks, et säilitada oma oskused ja teadmised professionaalsel tasemel ja plaatimise eest raha küsida, on oluline käsi soe hoida. Pole mõtet palgata suvalist remondimeest, kes „oskab plaatida kah“. Sellisel juhul on turvalisem see töö juba ise käsile võtta. Muidugi tuleks eelnevalt endale plaatimise põhitõed selgeks teha, sest vastasel juhul on tulemuseks soperdis, mis läheb asjatundja palkamisest kaks korda kallimaks.
Niisiis, millal plaatida ise ja millal palgata professionaal? Oleme siinkohal välja toonud mõned soovitused valiku langetamiseks. Teie olukord ei pea loomulikult kõikidele punktidele vastama, otsustamiseks võib piisata kasvõi ühest.
Millal plaatida ise?
- Kui teil ei ole ajalist survet
- Kui teil on piiratud eelarve
- Kui tahate kvaliteedis kindel olla
- Kui plaaditav ala ei ole väga suur
- Kui soovite uue oskuse omandada
- Kui läheduses ei ole professionaalseid plaatijaid
Millal palgata professionaal?
- Kui teil ei ole ise plaatimiseks aega
- Kui eelarve ei ole piiratud ja te ei soovi ise plaatida
- Kui tahate kvaliteedis kindel olla
- Kui teil on tarvis paigaldada suuri plaate
- Kui te ei ole füüsiliselt võimeline plaatima
- Kui olete keevaline inimene, kes vihkab täppistööd
Kokkuvõtteks – kas plaatida ise või mitte?
Kokkuvõtteks – jah, loomulikult! Plaatimine on huvitav ja tore tegevus ning ühtlasi on see uus ja kasulik oskus, mida võib tulevikus taas vaja minna. See arendab täpsust, käelisi oskusi ja matemaatilist mõtlemist, mis on rakendatavad teisteski ehitus- ja remonditöödes ning elus üleüldiselt. Ja kui see kõik ei ole teile väga oluline, siis vähemalt hoiate sellega kokku teatud hulga raha.
Plaatimine ei ole küll kõige lihtsam ehitustöö, kui te ei ole seda varem teinud ega näinud, kuidas seda tehakse, kuid ka mitte kõige keerulisem. Suurem osa pelgusest selle ees pärineb isiklikust ebakindlusest, infomaterjalide puudumisest ja ärahirmutatud naabrimehe käest. Kõige selle taga on enamjaolt asjakohase teabe vähesus. Katsume selle vea siin blogis ära parandada, et siit oleks võimalik põhilise plaatimisalase info kätte saada.